Vabaduse vaenlased ei vaidle, nad
karjuvad ja nad tulistavad.

Inglise kirjanik William Ralph Inge, 1948

Võitle leimiga vaba interneti nimel!

Põhiseadus keelab õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist. Kedagi ei tohi ka halvustada rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi tõttu.

Eesti tähtsaim seadus ei ole sündinud juhuslikult, vaid kantuna teadmisest, et vihkamine ja vägivald on vabaduse vaenlased. Selleks, et elada vabana, tuleb austada teiste õigusi ja vabadusi.

Netis vihkamise levitajad ehk leimajad on vabaduse vaenlased, sest nende sõnavõtud rikuvad teiste inimeste õigusi. Halvimal juhul võib leimajate tegevus viia selleni, et paljud inimesed on vabatahtlikult valmis loobuma oma vabadusest ning nõustuvad netitsensuuriga, et vältida edasist leimamist.

Leimajatega saavad netikasutajad kõige paremini võidelda siis, kui nad teavad oma õigusi, tunnevad vastavaid seadusi ning mõistavad, mida igaüks meist saab teha selleks, et leim ei leviks. See koduleht on loodud selleks, et aidata netikasutajatel ühiselt võidelda leimiga.

Me tahame, et väikese hulga leimajate tegevus ei põhjustaks sõnavabaduse piiramist internetis. Me tahame, et Eesti internet jääks vabaks.



Mis on leim?

Leim: mõnitava, solvava või vihkamist levitava sisuga sõnum, kommentaar, veebipäevik, foorumipostitus, meil või muu sarnane netikasutajate poolt loodud postitus internetis.

Leimaja: inimene, kes kasutab oma mõtete väljendamisel leimi.

Leimamine: leimi levitamine.

"Leim" on eestikeelne vaste inglisekeelsele sõnale "flame", mille üheks tähenduseks on internetis solvangute ja mõnitavate sõnumite levitamine. Leimi mõiste on eestikeelsena välja pakutud juba mõned aastad tagasi siinsete arvutikasutajate endi poolt.



Kasuta leimi sümboolikat!

Siit saad allalaadida leimi sümboolikat, mida võid leimivastase teavitamise eesmärkidel kasutada. Palume leimi sümboolika kasutamisest teavitada ka meid aadressil leim@leim.ee.

Lae endale leimivastast sümboolikat:
Adobe Illustrator formaadis (74Kb)
Corel Draw formaadis (27Kb)

(Parempoolse hiireklahviga vajuta lingile ja vali "Save Target As..." ning siis salvesta)

Leimi logosid võib vajadusel kasutada siinjuures esitletud kujust suuremas või väiksemas mõõdus.



Kuidas käituda leimiga?

Kui kohtad internetis leimi, siis esimene võimalus on selle vastu argumenteeritult vaielda või leim sealsamas hukka mõista.

Teiseks käitumisjuhiseks on internetilehe haldajale või foorumipidajale leimist teatamine. Heaks internetikeskkonna haldamise tavaks on anda kasutajaile võimalus saata teade kas toimetajale või internetilehe haldajale. Selles teates tulekski viidata konkreetselt leimile ning eneseregulatsiooni tava kohaselt on edaspidi lehekülje toimetaja või haldaja kohuseks reageerida teatisele.

Kui on tegu isikuvastaste solvangute või laimuga, siis on võimalus pöörduda ka kohtu poole. Kuna esialgu pole teada, kes on kommentaari autor, siis on võimalus kohtult taodelda eelmenetluse korras kommentaari autori väljaselgitamist. Delfi ja teised suuremat online väljaanded ning ka internetiteenuse pakkujad teevad kohtuga koostööd, et selgitada välja kommentaari kirjutaja.



Mida peaks silmas pidama netikommentaator?

Netikommentaator peab silmas pidama eelkõige seda, et ta oma kommentaariga ei rikuks kellegi isiklikke õigusi ega avaldaks ebaõigeid andmeid.

  1. Kõige taga on alati inimene. Istudes arvuti taga, on lihtne unustada, et Internet ühendab reaalseid inimesi. Seepärast pea postitades alati meeles, et Internetis öeldud sõnal võib olla suur mõju kellelegi teisele.
  2. Sinu jaoks kehtivad internetis samad Eesti Vabariigi seadused, mis tänaval, tööl või ükskõik kus mujalgi. Ole valmis vastutama oma sõnade eest, kuid pea meeles, et peale seaduste on olemas ka teistsugune vastutus. Vastutus teiste inimeste ees.
  3. Sul pole saladusi. Pea meeles, et Internetis öeldud asjad salvestuvad serverites, teiste inimeste arvutites. Sul on väga vähe võimalusi kontrollida seda, mis su sõnadega juhtub pärast nende postitamist. Võib juhtuda, et su enda sõnad tulevad sulle ringiga tagasi ning võivad hakata sind mõjutama sellisel moel ja kujul, mis sulle kõige vähem meeldib. Teadvusta endale, et kõigis Eesti meediaväljaannetes säilivad artiklite kommentaarid aastaid.
  4. Sa ei ole anonüümne. Internet on isegi vähem anonüümne kui näiteks Vabaduse plats Tallinnas. Iga meie postitus jätab kuhugi jälje.
  5. 1 minuti reegel. Kui internetivestluses või foorumis läheb tuliseks vaidluseks, siis võid alati pidada enne kommentaari lõplikku ärasaatmist 1 minuti vahet, tõusta korraks arvuti tagant püsti, teha toas paar sammu ning lugeda siis oma kommentaari uuesti läbi. Mõtle korraks sellele, kas su kommentaar on ikka teistele mõistetav.
  6. Proovi alati midagi lisada. Internetis midagi öeldes proovi alati ennast väljendada nii, et see annaks lisaväärtust ka teistele lugejatele. Nii muudame internetifoorumid ja vestlused sisukamaks ja huvitavamaks lugeda.
  7. Anna andeks teistele, et ka nemad annaksid andeks... Me kõik oleme kunagi olnud algajad internetikasutajad. Me kõik oleme teinud vigu. Kui näed, et keegi eksib internetis, siis ära pane teda kohe vihaselt paika, vaid mõtle sellele, et kommentaator võib olla näiteks sinu enda 78 aastane vanatädi, kes sai esimest korda internetiühenduse alles üle-eelmisel kolmapäeval.


Netikommentaatori vastutus

Eestis ei ole seadusandja internetti ja sellega seonduvat tegevust seadusandlikul tasemel eraldi reguleeritud ning interneti kasutamisega kaasnevad samad õigused ja kohustused, mis väljapool internetti.

Näiteks EV Põhiseadusest tuleneb isikule kohustus mitte teotada kellegi au ja head nime (EV Põhiseaduse § 17) ning samuti kohustus mitte õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist (EV Põhiseaduse § 12).

Isiklike õiguste kaitset ning andmete avaldamisega seonduvat reguleerib ka võlaõigusseadus. Vastavalt võlaõigusseaduse § 1046 lõikele 1 on isiku au teotamine, muuhulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Võlaõigusseaduse § 1047 lõike 1 kohaselt on õigusvastane ebaõigete andmete avaldamine, kui avaldaja ei suuda näidata, et ta ei teadnud andmete ebaõigusest ega pidanudki seda teadma.

Seega leimamine internetis on õigusvastane, kui:

  1. sellega rikutakse kellegi isiklikke õigusi või avaldatakse tema kohta ebaõigeid andmeid ja
  2. tegemist on kolmanda(te)le isiku(te)le avaldatud informatsiooniga.

Nimetatud juhul kehtib nn süü presumptsioon, mis tähendab seda, et vastutusest vabanemiseks peab leimaja tõendama teise isiku kohta avaldatud andmete vastavust tegelikkusele (mitte vastupidi) või siis seda, et ta ei ole valeinformatsiooni avaldamises süüdi.

Vaidluse korral tuvastatakse isiklike õiguste rikkumine või ebaõigete andmete avaldamine tsiviilkohtumenetluse korras.

Kui õigusvastane leimamine leiab kohtus kinnitust, siis on kannatanul õigus leimajalt nõuda:

  1. varalise ja/või mittevaralise kahju hüvitamist;
  2. ebaõigete andmete ümberlükkamist ja/või
  3. jätkuva leimamise lõpetamist

Kui leim sisaldab ähvardusi, õhutab sotsiaalset vaenu, vägivalda või diskrimineerimist, siis võib kaasneda ka kriminaalvastutus.



Internetilehe pidamise hea tava ettepanekud

Ettepanekud internetilehekülgede, foorumite, jututubade, veebipäevikute jt. pidajatele selleks, et kasutajad oleksid täpselt teadlikud oma õigustest ja kohustustest.

Ettepanekud on eeskätt seotud kasutaja informeerimisega ning eneseregulatsiooni toimimisega.

  1. Kasuta lehel alati kasutajapoolse info lisamise võimaluse juures selgitavat teksti kasutaja õigustele ja kohustustele ehk nn disclaimer.t. Leimivastane disclaimer peaks sisaldama viidet netikasutaja õigustele ja kohustustele, viidet võimalikule politsei sekkumisele ja foorumipidaja koostööle võimuorganitega juhul kui mõne kommentaari põhjal algatatakse uurimine, viidet eneseregulatsiooni põhimõtte rakendamisele veebilehel.

Näide Delfi disclaimerist:

DELFI ei vastuta artiklitele lisatud kommentaaride eest.

DELFI keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult headele tavadele so kommentaarid, mis on teemavälised, kirjutatud teise isiku nimel, solvavad, labased, sisaldavad reklaami, õhutavad vaenu, kutsuvad üles ebaseaduslikule tegevusele vms. DELFI-l on õigus sellised kommentaarid kustutada.

Teata halvast kommentaarist toimetajale.

  1. Paku kasutajaile võimalus teatada leimist e. mõnitava, solvava või vihkamist levitava sisuga sõnumist, kommentaarist või muust sarnasest netikasutaja poolt loodud postitusest. Soovitavalt võiks teatamise võimalus olla veebilahenduse kujus samal leheküljel. Teisi variandina sobib ka meili teel teavitamise võimalus.

    Loo süsteem, kuidas reageeritakse kasutajate teadetele. Tea, et pärast kasutajalt teate saamist on vastutus leimiga tegelemise eest Sinu õlul.



leim.ee materjalide kasutamine ja levitamine on lubatud.   Kontakt: leim@leim.ee